16.01.2011 Emotsioonid Soddos/Emotions in Soddo

Mina olin vist küll nende viimaste seas, kes uskus, et võiksin aasta pärast olla tagasi Soddos, Etioopias. Kuid nii see on läinud. Olen siin, ja seekord on see vägagi teistmoodi. Juba lennujaamast välja astudes, tundsin tuttavat lõhna, nägiv tuttavlikult naeratavaid nägusid, tervitasin sooja päikest. Tundsin, et olen paradiisis. Kui aga Soddosse jõudsin, läks kõik veelgi paremaks. Kohtumine vanade sõpradega on olnud südant soojendav. Otse loomulikult on hulgaliselt söödud kohalikke toite, osa saadud kohvitseremooniatest ja külastatud parimaid sõpru. Aeg on lausa lennanud.

Veelgi rõõmsamaks teeb aga siinse viibimise sõprade alaline lähedalolu. Meie eestlaste väike punt on lihtsalt vahva. Täna kolisime lõpuks hotellist ka oma elamisse, Etioopia tingimustega võrreldes lausa luksuslikku elamisse. Oleme terve päeva sebinud, et ennast mugavalt sisse seada ning nüüdseks on ühest toast saanud meie kontor-söögi-elutuba. Istume siin küünla ning taskulambi valges, Joosep mängib veidi eemal suupilli, õhtune vaikus ja mõnus jahedus hoogavad avatud uksest sisse. Kõik on ilus.

Täna käisime ka üle vaatamas kooli, kus kavatseme järgmiste nädalate jooksul natukene remonti teha. Tundub, et kõik on täis positiivset energiat ning teotahet siin endast maksimum anda. Oleme külalislahkuse, armastuse ning naeratustega tõeliselt üle külvatud. Tänavatel jalutades hüüvad lapsed tavapäraselt järgi, kui võimalik, tulevad ka tervitama, või kutsuvad meid lihtsalt „farants-iteks“.

Igal sammul on meile kõiges vastu tuldud ning loodame, et saame ka omalt poolt midagi vastu anda. Tundub, et me kõik oleme Etioopiasse ja nendesse inimestesse siin omamoodi armunud... no vähemalt... mina olen. Homme ootab aga ees tõsine filmimise päev.

--------------------

I think I was one of the last ones imagining I could be back in Soddo, Ethiopia just in a year. But this is how it has gone. I'm here and this time on a whole different purpose. When we got out of the airport I already smelled a familiar smell and saw smiling faces and I greetes the warm sun. I felt like in a paradise. But when we got to Soddo it went even better. Meeting old friends was heartwarming. Of course we have eaten here the local food, got to be a part of the coffee-ceremony and visited our good friends. Time has just flown by.

But what makes me even happier is the presence of friends. Our estonian-bunch is nice.

Today we also moved from our hotel to the house, in Ethiopia this is luxury.  We spent one whole day to make ourselves feel at home and now one of the rooms is an office-dinng-and-livingroom.

We sit here in candle and torch light, Joosep is playing the harmonica, evening stillness and coolness breezing in from the open door. Everything is nice.

Today we also went to see the school where we are planning to do a little bit of redecorating. Seems that all are full of positive energy and they want to give the maximum of themselves. We are overwhelmed by love, generosity and smiles. Children shout on the streets when they see us, if possible then they also want to greet us or just call us "farange".

So far we have split all the diferences and we hope we can give them back something good. It seems all of us are kind of in love with Ethiopia and the local people...well...at least I am.

But tomorrow we will have a serious day full of work-recording.

Andres