27.ndal võtsime ette reisi Ajora koskede juurde. Olgugi, et Etioopias
on antud aastaajal väga vähe vett, on siin siiski mitmeid väga
looduskauneid kohti, kus saab nautida looduse ja vee ilu. Aga alustaks
siiski algusest.
Hommikul õnnestus meil leida üsna kiiresti buss, mis meid poolele
Ajora teele viis. Edasi rentisime pikap kastiga auto, kuhu pool
seltskonda õnnestus sisse mahutada ning ülejäänud istusid kastis, mis
on küll antud seadustega keelatud kuid siiski üsna levinud kui
tänavapilti vaadata. Tee koskede juurde oli üsna auklik ja saime üleni
tolmusteks, kuid siiski erilise kogemuse andsid kohalikud lapsed, kes
valgeid inimesi nähes tee äärde jooksid, karjusid ja lehvitasid. Ma
pole kunagi kohanud sellist vastuvõttu ning see tundub lausa uskumatu,
mis suhtumine siin valgetesse inimestesse on. Ostsime tee pealt mõned
banaanid ja tegime paar video fotoaparaatidega, mis käepärast olid.
Kohale jõudes hakkas pihta etioopiaslik kauplemine sissepääsu hinna
üle. Kuna ühtegi hinnakirja kusagil väljas pole, siis kohati jääb
tunne, et kohalikud küsivad hinda vaid näo järgi. Eriti masendavalt
mõjus asjaolu, et väidetavalt oli valgetele inimesetele 10 korda
kallim hind, kui mustanahalistele. Ning nemad veel nimetavad meid
rassistideks? Peale pooleteist tunnist jagelemisti saadi siiski
kokkuleppele, et maksame piletiraha peale tagasitulekut, kuna
varasemast kogemusest oli teada, et ilma kviitungit saamata võidakse
raha kasseerida topelt. Ja lõpuks, kadalipu kõik etapid läbitud, oli
meil vaba pääs looduse nautimiseks.
Ajora näol on tegemist kanjoniga, kuhu langeb kaks koske. Asusime ise
koskede vastas kanjoni serva peal. Õhu temperatuur oli varjus vähemalt
30 kraadi ja päike paistis selgest taevast. Vaatepilt oli lummav. Vesi
langes umbes 250m kõrguselt kanjoni põhja, kuhu tekkisid vee ja
päikese koostööl vikerkaare värvid. Kanjoni põhjas jõesängi ääres oli
näha lopsakat rohelust, mis mujal on kadunud tänu kuivale perioodile.
Tekkis suur soov seda ilu ka altpoolt nautida, kuid antud mõtet peeti
liiga ohtlikuks tänu väga järsule langusele ja ohtlikele madudele, kes
pidid kanjoni põhjas elutsema ning kuna kogu ettevõtmine oleks võtnud
tunde, siis otsustasime selle edasi lükata ja väiksema seltskonnaga
mõne päeva pärast tagasi tulla. Kanjonis, koskedest eemal, kus on
kuivem, oli päike süüdanud üsna laialdase põlengu ning mõnes kohas
põles mets päris suure leegiga. Loodetavasti ei avalde see väga suurt
mõju kohalikule loomastikule.
Nautisime antud vaatepilti mõned tunnid, kuid autojuhil hakkas
millegipärast järsku kiire ja pidime lahkuma. Kodutee kujunes pikaks
nagu ikka tavaks siin, kus ei saa kokkuleppele ei bussipileti hindades
ega milleski. Kohalikele vist meeldib lõputult arutleda ja vaielda
asjade üle, mis meile on enesestmõistetavad. Õnneks see ei varjuta
Etioopia looduse omapära ja ilu.
--------------------
On the 27th we went to Ajora. Eventhough it's the dry period now, there are many places where you can enjoy the beauty of the nature and water, but lets start from the beginning.
In the morning we found quite quickly a bus which took us half way to Ajora. From there we rented a pick-up car. Half of us were in the car and the rest were at the back, which is actually illegal but still quite common if you look around.
The road to the waterfalls was bumpy and we were full of dust when we reached there. Something extraordinary was to see all the local children running, shouting and waving at us. I've never seen anything like that and it seems quite unbelievable how they treat white people here.
On our way we bought some bananas and made videos with our cameras. When we reached Ajora the bargaining began. Since they had no price lists anywhere it seems they ask you money by your face. Extra depressing is the fact that they ask white people 10x higher prices. And they call us racists? After arguing for 1,5 hours we agreed that we'll pay after the visit, because if they don't give you a check there's a chance they'll ask you the same money later again. And finally after all this we had our freedom to go and enjoy the nature.
Ajora is a canyon with 2 waterfalls. We were on the edge of the canyon, oposite from the falls. In the shade there was at least 30 degrees and the sun was shining clearly. The view was captivating. Water falled 250 meters to the bottom of the canyon and looking down you could see a rainbow.
The river sides were green but the rest of it had dried.
We had a great desire to go down as well but the others thought it to be too dangerous since there were poisonous snakes down there and the falloff was too big. Also, going down would have taken us hours so we skipped this time and thought we'd come back with a smaller group.
In the canyon, further away from the falls, where all was drier, there was a major fire and at some points it was very big. I hope this won't infect the animals there too much.
We enjoyed this sight for a couple of hours but since the dricer got in a hurry for some reason, we had to go back. The way home was long as it's usual here, because of the fight of the price of bus tickets. I think the local people here are fond of arguing over matters that seem to be quite clear for us. Luckily this doesn't put a shade to Ethiopian nature's beauty.
Ahti
on antud aastaajal väga vähe vett, on siin siiski mitmeid väga
looduskauneid kohti, kus saab nautida looduse ja vee ilu. Aga alustaks
siiski algusest.
Hommikul õnnestus meil leida üsna kiiresti buss, mis meid poolele
Ajora teele viis. Edasi rentisime pikap kastiga auto, kuhu pool
seltskonda õnnestus sisse mahutada ning ülejäänud istusid kastis, mis
on küll antud seadustega keelatud kuid siiski üsna levinud kui
tänavapilti vaadata. Tee koskede juurde oli üsna auklik ja saime üleni
tolmusteks, kuid siiski erilise kogemuse andsid kohalikud lapsed, kes
valgeid inimesi nähes tee äärde jooksid, karjusid ja lehvitasid. Ma
pole kunagi kohanud sellist vastuvõttu ning see tundub lausa uskumatu,
mis suhtumine siin valgetesse inimestesse on. Ostsime tee pealt mõned
banaanid ja tegime paar video fotoaparaatidega, mis käepärast olid.
Kohale jõudes hakkas pihta etioopiaslik kauplemine sissepääsu hinna
üle. Kuna ühtegi hinnakirja kusagil väljas pole, siis kohati jääb
tunne, et kohalikud küsivad hinda vaid näo järgi. Eriti masendavalt
mõjus asjaolu, et väidetavalt oli valgetele inimesetele 10 korda
kallim hind, kui mustanahalistele. Ning nemad veel nimetavad meid
rassistideks? Peale pooleteist tunnist jagelemisti saadi siiski
kokkuleppele, et maksame piletiraha peale tagasitulekut, kuna
varasemast kogemusest oli teada, et ilma kviitungit saamata võidakse
raha kasseerida topelt. Ja lõpuks, kadalipu kõik etapid läbitud, oli
meil vaba pääs looduse nautimiseks.
Ajora näol on tegemist kanjoniga, kuhu langeb kaks koske. Asusime ise
koskede vastas kanjoni serva peal. Õhu temperatuur oli varjus vähemalt
30 kraadi ja päike paistis selgest taevast. Vaatepilt oli lummav. Vesi
langes umbes 250m kõrguselt kanjoni põhja, kuhu tekkisid vee ja
päikese koostööl vikerkaare värvid. Kanjoni põhjas jõesängi ääres oli
näha lopsakat rohelust, mis mujal on kadunud tänu kuivale perioodile.
Tekkis suur soov seda ilu ka altpoolt nautida, kuid antud mõtet peeti
liiga ohtlikuks tänu väga järsule langusele ja ohtlikele madudele, kes
pidid kanjoni põhjas elutsema ning kuna kogu ettevõtmine oleks võtnud
tunde, siis otsustasime selle edasi lükata ja väiksema seltskonnaga
mõne päeva pärast tagasi tulla. Kanjonis, koskedest eemal, kus on
kuivem, oli päike süüdanud üsna laialdase põlengu ning mõnes kohas
põles mets päris suure leegiga. Loodetavasti ei avalde see väga suurt
mõju kohalikule loomastikule.
Nautisime antud vaatepilti mõned tunnid, kuid autojuhil hakkas
millegipärast järsku kiire ja pidime lahkuma. Kodutee kujunes pikaks
nagu ikka tavaks siin, kus ei saa kokkuleppele ei bussipileti hindades
ega milleski. Kohalikele vist meeldib lõputult arutleda ja vaielda
asjade üle, mis meile on enesestmõistetavad. Õnneks see ei varjuta
Etioopia looduse omapära ja ilu.
--------------------
On the 27th we went to Ajora. Eventhough it's the dry period now, there are many places where you can enjoy the beauty of the nature and water, but lets start from the beginning.
In the morning we found quite quickly a bus which took us half way to Ajora. From there we rented a pick-up car. Half of us were in the car and the rest were at the back, which is actually illegal but still quite common if you look around.
The road to the waterfalls was bumpy and we were full of dust when we reached there. Something extraordinary was to see all the local children running, shouting and waving at us. I've never seen anything like that and it seems quite unbelievable how they treat white people here.
On our way we bought some bananas and made videos with our cameras. When we reached Ajora the bargaining began. Since they had no price lists anywhere it seems they ask you money by your face. Extra depressing is the fact that they ask white people 10x higher prices. And they call us racists? After arguing for 1,5 hours we agreed that we'll pay after the visit, because if they don't give you a check there's a chance they'll ask you the same money later again. And finally after all this we had our freedom to go and enjoy the nature.
Ajora is a canyon with 2 waterfalls. We were on the edge of the canyon, oposite from the falls. In the shade there was at least 30 degrees and the sun was shining clearly. The view was captivating. Water falled 250 meters to the bottom of the canyon and looking down you could see a rainbow.
The river sides were green but the rest of it had dried.
We had a great desire to go down as well but the others thought it to be too dangerous since there were poisonous snakes down there and the falloff was too big. Also, going down would have taken us hours so we skipped this time and thought we'd come back with a smaller group.
In the canyon, further away from the falls, where all was drier, there was a major fire and at some points it was very big. I hope this won't infect the animals there too much.
We enjoyed this sight for a couple of hours but since the dricer got in a hurry for some reason, we had to go back. The way home was long as it's usual here, because of the fight of the price of bus tickets. I think the local people here are fond of arguing over matters that seem to be quite clear for us. Luckily this doesn't put a shade to Ethiopian nature's beauty.
Ahti
Miks te pilte yles ei pane sellistest lummavatest looduslikest vaatemängudest nagu see Ajora? Tahaks niiväga näha...
ReplyDeleteLaura
Thank you for what you have been doing for children and families in Soddo, Wolayta. It is great job!
ReplyDelete